Bioloogia mõisted

Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli

AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt

Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne

Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises

Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust

Anatooimia - bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust

Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks

Antikoodon - tRNA molekuli kolmnukleotiine järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga

Assimilitatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum

ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana

Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost

Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat

Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter

Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine

Bioaktiive aine - orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi

Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe

Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid

Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine

Biomolekul - orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega

Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer

Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht

Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks

Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga ka umbrohu tõrjes

Blastotsüst - imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele

Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule

Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis

Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis

Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel

Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises

Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist

Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n

Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum

DNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA

Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus

Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi

Embrüo - organismi lootelise arengu staadium

Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus

Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk

Eoseline paljunemine - mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste abil. Esineb protistidel, seentel ja osal taimedel

Etanoolikäärimine - pärmseentes ja mõnedes bakterites hapniku puudusel toimuv glükoosi lagudamine, mille üheks lõpp-produktiks on etanool

Eteoloogia - loomade käitumist uuriv teadusharu

Eukarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarürootide hulka kuuluvad protistis, seened, taimed ja loomad

Fenotüüp - isendi vaadeldavate tunnuste kogm, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest

Fosfolipiid - rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiid molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga

Fülogenees - organismirühma evulutsioonilise arengu tee

Füsioloogia - käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni

Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud

Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi

Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum

Geenireraapia - geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma

Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses. Põhjustab uute alleelide teket

Genealoogiline meetod - indiviidi genotüübi väljaselgitamine sugupuu koostamise abil

Geneetika - teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seduspärasusi

Geneetiline kood - mRNA molekuli kolme järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappejäägile valgu molekulis

Geneetiline muutlikus - pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks

Generatiivne areng - organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad

Generatiivne mutatsioon - mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele

Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt

Genoom - liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist

Genoommutatsion - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb kromosoomide arvu muutuses. Genoommutatsioonist on näiteks inimesel tingitud Downi, Klineflteri ja Turneri sündroom

Genotüüp - isendile omane geenide ja selle erivormide kogum

Glükolüüs - kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine

Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkuimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse

Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n

Hemofiilia - vere hüübimatus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tulenebretsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis

Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil

Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes toimuv reaktsioonide jada, millega kaasneb ATP süntees. Protsessi käigus oksüdeeritakse glükoosi lagundamisel eraldunud H aatomid H2O molekulideks

Histoloogia - bioloogiateadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust ja talitust

Homoloogiline kromosoom - kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene

Hormoon - loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes moodustuv regulatoorse toimega orgaaniline aine. Eristatakse valgulisi ja steroidhormoone. Regulatoorseid aineid esineb ka teistes organismides

Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahel

Hüüf - ühest vi mitmest rakust koosnev seeneniit

Indutseeritud mutatsioon - kunstlikult esile kutsutud mutatsioon

Initsiaatorkoodon - mRNA nukleotiidne järjestus AUG, millest algab translatsioon

Initsiaator-tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi

Intermediaarsus - geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus

Juveniilne staadium - lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Katteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv ning moodustuvad lehed

Kaksikute meetod - päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunarakukaksikute abil või ühe ja erimunakaksikute võrdluse teel

Kantserogeen - mutageen, mille poolt tekitatud mutatsioon põhjustab vähkkasvaja teket

Kapsiid - viiruse genoomi ümbritsev valguline kate

Karikloode - gastrula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist

Karüokinees - rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine

Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisus

Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises

Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid

Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium

Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus

Komplementaarsusprintsiip - kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad C ja G, RNA molekulis A ja U nin vahel C ja G

Kontraktsioonivalk - liikumisfunksiooni täitev valk, mis on väimeline muutma oma mõõtmeid. Esineb näiteks inimese skeletilihaste rakkudes

Koodon -mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis

Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente ehk karotinaide. Kuulub plastiidide hulka

Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus

Kromosoommutatsioon - mutatsioonilise muutlikkuse vorm, mis seisneb muutustes kromosoomide pikkuses ja struktuuris. On nähtav mitoosi vi meioosi kromosoomide mikroskoopilisel uurimisel

Leukoplast - memraanidest koosnev taimeraku organell, milles pingmendid puuduvad. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks

Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid)

Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus

Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta

Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm)

Lämmastikalus - nukleiinhapete monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. DNA ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütostiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, uratsiil ja tsütosiin

Lüsogeenne tsükkel - viiruste paljunemisviis, mille korral peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse

Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi

Lüütiline tsükkel - viiruste paljunemisprotsess, millega kaasneb viiruseosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine

Makroenergiline ühend - madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Näiteks mitmed nukleotiidid: ATP, GTP CTP, UTP, TTP, NADP, NAD jt

Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel

Mendeli I seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Nimetatakse ka ühetaolisuse seaduseks

Mendeli II seadus - homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Nimetatakse ka lahkmenisseaduseks

Mendeli III seadus - homosügootsete vanemate dihübriidsel ristamisel lahknevad mõlemad tunnusepaarid teise hübriidpõlvkonnas teineteisest sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Nimetatakse ka sõltumatu lahknemise seaduseks

Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel

Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus

Metabolism - organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümnritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilitatsiooniks ja sissimillitatsiooniks

Mikroelemendid - organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As. Enamasti nimetatakse 16 elementi, kuid eri organismirühmadel on ka mõningaid erinevusi

Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõndede organellide koostisse

Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega

Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes

Modifikatsiooniline muutlikus - mittepärilik muutlikus on keskkonnatingimustest tulenev tunnuste verieerumine

Molekulaarbioloogia - bioloogiaaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel, on seotud tihedalt keemia ja füüsikaharudega

Monohübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist

Moondeline areng - selgrootutel ja mõnedel selgroogsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse räis- ja vaegmoondelist arengut

Morgani seadus - ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses nind päranduvad järglastele ennast üheskoos

Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilised ühendid, süüsikaliised ja bioloogilised tegurid.

Mutatsioon - muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus

Mükotoksiin - seenetoksiin on mõnede seente poolt sündeesitav mürkaine

Mütseel - hulkraksete seente kehal moodustuv seeneniitide kogum

Neutraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon

Nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer

Ontogenees - isendi individuaalne aren. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel - vanemorganismist eraldumisest surmani

Otsene areng - roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega

Ovogenees -munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni

Ovogoon - emasorganismis esinev munaraku eellane

Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse

Parenogenees - uue organismi areng viljastumata munarakust

Peptiidside - kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel

Pimedusstaadium - fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reakstioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusestaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli

Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks

Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste

Platsenta - imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaufu loode on ühenduses emasorganismiga

Polüalleelsus - geenifondi omadus, mille korral ühe fenotüübilise tunnuuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli. Polüalleelsus ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel

Polüploidsus - organismi kogu kromosoomistiku mitmekordistumine. Näiteks triploidsus, tetraloidsus

Polüsoom - ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke

Populatsioon - selle moodustavad ühel asustusalal elavad sama liiki organismid

Prokarüoot - organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid

Põisloode - blastula on enamiku loomade lootelise arengu varajane staasium, mis areneb kobarlootest ehk moorulast

Pärilik haigus - isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutlikkusest kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonist

Pärilikkus - eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega

Päriliku eelsoodumusega haigus - pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus. Selle eelduseks on vastava genotüübi olemasolu, mis põhjustab tundlikkuse teatud keskkonnategurite suhtes

Püroviinamarihape - glükolüüsi tulemusena moodustuv 3-süsinikuline karboksüülhape CH3COCOOH

Rakutsükkel - päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni

Reaktsiooninorm - ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid

Regulaatorgeen - geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse

Renaturatsioon - valgu kõrgemat ärku ruumiliste struktuuride taastumine, denatruatsiooni pöördprotsess

Replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi

Replikatsioonigeen - viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise

Repressor - regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi RNA-polümeraasi seostumist promootorpiirkonnaga

Reteptorvalk - rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskonna infot raku sisemusse

Retsessiivne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus

Ribonukleiinhape - RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule

Ribonukleotiid - RNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel

Riboos - peamiselt RNA koostises esinev viiesüsivesikuline monosahhariid

RNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA

rRNA - biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid

Rõngaskromosoom - bakteriraku kromosoom, mis koosneb rõngakujulisest DNA molekulist

Sahhariid - süsivesinikud on süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. Jaotatakse mono- oligo- ja polüsahhariidideks

Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu

Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk

Sperm - seemnerakk on isassugurakk, mis moodustub üldjuhul isasorganismis

Spermatognees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini

Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku eellane

Spontaane mutatsioon - organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon

Spoor - eos on protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline

Steroid - madalamolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne

Struktuurgeen - geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses osalevate valkude tRNA ja rRNA sünteeri. Viirusel geen, mis sisaldab infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks

Sugukromosoom - isendi soo määrav kromosoom, mille arv on erinevatel sugupooltel erinev. Enamikul loomadel ja osadel taimedel on üks paar sugukromosoome, inimese sugukromosoomid on X ja Y

Suguliiteline geen - inimese X-kromosoomis paiknev geen

Suguliiteline puue - inimese puue, mida määra geen paikneb X-kromosoomis

Sügoot - viljastunud munarakk

Teaduslik fakt - teadusliku meetodi abil korduvalt kinnitust leidnud teadmine

Teaduslik hüpotees - teadusliku küsimuse eeldatav vastus

Teaduslik meetod - nii nimetatakse lähenemist, mida teadlased oma uurimistöös kasutavad

Teaduslik probleem - küsimus, millele vastus hetkel puudub

Teaduslik teooria - ühe teadusharu raames tuvastatud teaduslike faktide ja seaduste üldistus

Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni

Transduktsioon - viiruste poolt teostatav geenide ülekanne sama või eri liiki organismide vahel

Transkriptsioon - matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiitidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Transkriptsioonil saadakse mRNA, tRNA ja rRNA molekulid

Transportvalk - valgu molekul, mis viib aindes raku või organismi ühest osast teise. Esinevad näiteks rakumembraani koostises

Tsentraalvakuool - taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel

Tsentriool - loomaraku tsentrosoomi osa, mis koosneb 27 valgulisest mikrotruubulist

Tsentromeer - päristuumse raku kromosoomi kahte kromatiidi ühendav koht, kuhu rakujagunemise ajal kinnituvad kääviniidid

Tsentrosoom - loomraku tuuma läheduses paiknev üksik organell, mis koosneb kahest üksteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Osaleb rakujagunemise ajal kääviniitide moodustamises

Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsükliline reaktsiooniahel, mille käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Protsessi käigus eralduvad järk-järgul CO2 molekulid ja H aastoimid

Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis

Tsütoloogia - uurib rakkude ehitust ja talitust, on seotud mikroskoopia ja tüstogeneetikaga

Tsütoplasma - raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks

Tsütoplasmavõrgustik - päristuumse raku tsütoplasmast läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Eristatakse sileda- ja kareddapinnalist tsütoplasmavõrgustikku

Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi- ja liikumissüsteemiks

Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taime turgor

Täismoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks liblikatel, mardikatel ja kahetiivalistel

Vaegmoondeline areng - mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna, vastse, nuku ja valmiku staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel

Valgusstaadium - aminohapetest moodustunud biopolümeer

Variatsioonikõver - variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutlikkusest

Variatsioonirida - mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneentilistest muutlikkusest

Vee fotooksüdatsioon - vee molekulide lagundamisreaktsioonide jada fotosünteesi valgusstaadiumis, mille käigus klorofülli molekude ergastunud elektronide energia arvel toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2 Protsess toimub nähtava valguse olemasolul

Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel ja osal selgrootutel ja paljudel taimedel

Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed