101. Liitsilm- peaosas asuvad paljudest väikestest silmadest koosnev silm.
102. Rohelised näärmed- asuvad tundlate kinnituskohtades, eritavad rohekat vedelikku.
103. Kestumine- protsess, kus vähk poeb oma kitiinkestast välja.
104. Raamatkopsud- paljudest lehekestest koosnevad hingamiselundid ämblikutel.
105. Trahheed- lülijalgsete kehas asuvad lühikesed hingamistorud, mis juhivad õhu otse siseelundite juurde.
106. Sugaküünised- võrgu kudumiseks vajalikud elundid ämbliku käpalülidel.
107. Võrgunäsad- võrguniidi tekitamiseks vajalikud lühikesed elundid ämbliku tagakehas.
108. Püünisvõrk- ristiämblik püüab saaki püünisvõrguga.
109. Võrgunääre- ämbliku tagakehas asuv nääre, mille nõre hangub õhu käes peeneks niidiks.
110. Lõugkobjad- suu lähedal asuvad mitmelülilised elundid, mis asendavad tundlaid.
111. Lõugtundlad- lõugkobijatest lühemad elundid saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks. Need lõppevad terava küünisega, mille otsas avaneb mürginäärme juha.
112. Ämblikulaadsed- ämblikega sarnased lülijalgsed.
113. Suised- toitumiseks vajalikud jätked, mis asetsevad putukate suu ümber.
114. Trahheehingamine- hingamisviis putukatel, kus torukeste kaudu juhitakse õhk kõikide elundite juurde.
115. Vaegmoone- areng, kus moone jaguneb kolme etappi – muna, vastne ja täiskasvanu.
116. Soomused- liblika tiibu katavad väikesed värvilised lendamist soodustavad soomused.
117. Röövik- liblika ussikujuline vastne.
118. Nukk- liblika liikumatu arengujärk.
119. Täismoone- areng, kus muna-, vastse- ja valimikujärgu kõrval esineb ka nukujärk.
120. Rindmikukilp- mardika väike pea on varjul suure, keha eesosa ülalt kaitsva rindmikukilbi all.
121. Kattetiivad- paksud ja läikivad tagakeha kaitsvad tiivad.
122. Tõuk- mardika vastne.
123. Ühiselulisus- ühiselulised putukad on putukad, kes suudavad elada ainult kolooniatena, kus iga liige täidab kindlat ülesannet.
124. Mesilasema- mesilaspere liige, kes elab kogu oma elu tarus ning kelle ainukeseks ülesandeks on munemine.
125. Isasmesilane- ilma astlata mesilaspere liige, kelle ülesandeks on mesilasema viljastamine.
126. Tööline- suguvõimetu emane kiletiivaline, kelle ülesandeks on haude hooldamine, ehitamine ja toidu muretsemine.
127. Kahetiivaline- putukas, kellel on ainult kaks tiiiba.
128. Sumistri- kahetiivalise putuka teise tiivapaari lühikesed jäänused.
129. Vagel- kärbse vastne.
130. Elupaik- ala, kus valitsevad organismirühma (liigi) eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad elutingimused.
131. Looduse eluta osa tegurid- mitmesugused ümbritseva looduse tegurid, mis mõjutavad elusolendit. Näiteks temperatuur, valgus, vesi ja õhk.
132. Looduse elus osa tegurid- organismid, kes mõjutavad teist organismi ning kes kuuluvad kas samasse või teise liiki.
133. Kohastumine- organismirühmade võime sobitada end uute elutingimustega.
134. Koloniaalsus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm, mille korral elavad loomad koos püsivate rühmadena – kolooniatena. Näiteks rohtlaanhaukurid.
135. Sümbioos- vastastikune kasulik või vajalik kooseluvorm kahe eri liiki organismi vahel.
136. Sümbiont- sümbioosis elav organism.
137. Mükoriisa- seente ja taimejuurte kooseluvorm, kus seen saab taimelt orgaanilisi aineid ja aitab taimel kätte saada mineraalaineid ja vett.
138. Parasiit- teise organismi arvel elav organism, kes toitub selle kulul ja tekitab talle kahju. Eristatakse sise-, kes elavad peremeesorganismis ja välisparasiite, kes elavad peremehe keha pinnal.
139. Peremees- parasiidi kandija.
140. Vaheperemees- organism, kelles areneb mitmeperemehelise arengutsükliga parasiidi vastne. Suguküpseks saab parasiit lõppperemehes.
141. Parasitism- ehk nigulisus on kahe eri liiki organismi toitumissuhe, kus üks neist saab kasu, teine kahju.
142. Pesaparasiit- parasiit, kes kasutab teist looma ja tema pesa enda järeltulijate ilmale toomiseks. Näiteks kägu.
143. Vastne- moondega areneva loma arengujärk pärast munast koorumist.
144. Kisklus- toitumissuhe kahe loomorganismi vahel, kus üks nendest- röövloom hävitab teise- saaklooma.
145. Röövloom- teistest loomadest toituv loom.
146. Kiskia- üks imetajate seltsi liige, kellele on iseloomulik kiskhammas.
147. Saakloom- röövlooma toiduks olev loom.
148. Konkurents- võistlus, mis tekib isendite vahel toidu, elupaiga jt. tingimuste pärast.
149. Tootja- toiduahela esimene, madalaim aste, mille moodustab taimed.
150. Tarbija- toiduahela teine aste, mille moodustavad loomad.
151. Lagundaja- surnud taimede ja loomade orgaanilise materjali lagundajad.
152. Toiduahel- toiduahela moodustavad organismid, keda omavahel järjsestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine.
153. Toiduvõrk- omavahel seotud toiduahelad.
154. Kiskahel- toiduahel, kus eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija.
155. Laguahel- toiduahel, kus muudetakse organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismide orgaanilised ühendid lihtsamateks anoorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada.
156. Nugiahel- toiduahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid.
157. Populatsioon- rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas.
158. Levila- mingi liigi isendite esinemisala. Sõltuvalt elupaikade olemasolust võib liigi esinemistihedus levila piires olla erinev.
159. Kooslus- eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas.
160. Ökosüsteem- arenev ja isereguleeruv looduslik süsteem, mille moodustavad aine- ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega.
161. Looduslik tasakaal- tasakaal taimede, nendest toituvate loomade ja lihatoiduliste loomade ming teiste organismide vahel.
162. Loodusliku tasakaalu muutus- muutus, mis põhjustab organismide vahel uusi suhteid. Aja jooksul kujuneb välja looduslik tasakaal uuel tasandil.
163. Biosfäär- maa osa, mida asustavad organismid.
164. Bioom- väga suure ökosüsteemi elustik.
165. Biosfäärikaitseala- suured piirkonnad, kus säilitatakse mingit tüüpilist ala loodustest, kui tervikust.
166. Reservaat- ala, kus inimeste viibimine on keelatud, et vältida nende kahjulikku mõju säilitavale alale.
167. Bioloogiline mitmekesisus- maakeral esinevate taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade paljusus.
168. Liigikaitse- haruldaseks jäänud loomade- ja taimeliikide kaitsmine.
169. Elupaiga kaitse- selleks, et kaitsta liiki, tuleb kaitsta peale liigi enda, ka tema elupaika.
170. Igameheõigus- kõik õigused ja kohustused, mis seovad inimest loodusega.
171. Rakk- väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.
172. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe.
173. Elund- organismi osa, mis täidab kindlaid ülesandeid.
174. Elundkond- elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid.
175. Retseptor- närvirakkude kogumid ja nende talitust soodustavad rakud.
176. Melaniin ja marrasnahk- naha välimine kiht, mille värvuse määrab melaniini kogus.
177. Pärisnahk- sisaldab rohkesti kiude on veniv painduv ja sitke.
178. Luuümbris- luud kattev õhuke kiht, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega.
179. Kõõlus- valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitusele väga vastupidav.
180. Luuüdi- luude keskosas paiknev pehme kude.
181. Skelett- koosneb omavahel seondunud luudest. On inimese tugielundkonna osa.
182. Liiges- kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda.
183. Selgroog- keha keskne toes.
184. Kolju- moodustab peaaju kaitsva ja toestava ümbrise.
185. Vöötlihased- ehk skeletilihased. Nende talitus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla väga kiired ja tugevad.
186. Südamelihased- ei allu inimese tahtele. Nad töötavad automaatselt.
187. Silelihased- lihased, mis tõmbuvad kokku aeglaselt, meie tahtest sõltumata ja vooderdavad siseelundite seinu.
188. Koda- südame osa, kuhu saabuvad veenid.
189. Vatsake- südame osa, mis asub kodade all ja kuhu saabuvad arterid.
190. Südameklapid- kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse.
191. Elektrokardiogramm- südame talituslikku seisundit iseloomustav aparaat.
192. Arter- veresooned, mis viivad vere südamest kudedesse.
193. Veen- veresooned, mis juhivad verd kudedest südamesse.
194. Kapillaar- veresooned, mis ühendavad omavahel artereid ja veene.
195. Suur vereringe- varustab kogu keha kudesid verega.
196. Väike vereringe- ringe, milles veri rikastub kopsudes õhuhapnikuga.
197. Erütrotsüüt- punane vererakk.
198. Hemoglobiin- valk, mis seob ja transpordib hapnikku.
199. Leukotsüüt- valge vererakk.
200. Trombotsüüt- kõige väiksem vererakk ehk vereliistak.
201. Fibriin- ühend, mis on vajalik vere hüübimiseks.
202. Immuunsus- organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke.
203. Omandatud immuunsus- kujuneb välja elu jooksul kas läbipõdemise või vaktsineerimisega.
204. Aktiivne immuunsus- kui vaktsineerimisel moodustuvad organismis antikehad.
205. Passiivne immuunsus- kui organismi viiakse valmis kujul antikehad
206. Bronh- hargnev kopsutoru.
207. Alveool- väga väike õhuga täidetud mullitaoline moodustis kopsus.
208. Hingamiskeskus- närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi.
209. Rakuhingamine- protsess, mis on elutegevuseks vajalik ja mille käigus hapniku osavõtul lõhustatakse glükoosi.
210. Hormoon- suure bioloogilise aktiivsusega ühend, mis koos närvisüsteemiga reguleerib organismi ainevahetus.
211. Adrenaliin- hormoon, mis soodustab veres leiduva suhkru tungimist rakkudesse ja toimib ka süsivesikute tagavarana.
212. Suhkrutõbi- ehk diabeet- haigus, mis tekib, kui kõhunääre toodab liiga vähe insuliini.
Pealeht 
Calendar