Molekul – aie väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised tunnused. (valgud, lipiidid)
Organell – rakustruktuur, millel on kindel ehitus ja talitus.
Rakk – on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu omadused
Kude – sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe. (lihaskude)
Organ – koed koonduvad organitesse ehk elunditesse. (maks)
Organsüsteem – organid koonduvad ühiste talitluste alusel elund kondadesse ehk organsüsteemidesse. (seedeelundkond)
Organism – elav terviklik raku süsteem (vikipeediast)
Populatsioon – ühel asutusel elavad samad liiki organismid moodustavad populatsioonid.
Liik – seda sääb määratleda mitmete tunnuste abil. Nt nende sise ja välisehituse, talitluste eripära, geenide kogu, nõudlused elukeskkonnale.
Ökosüsteem – areneb ja isereguleeriv looduslik süsteem, millel moodustavad aine ja energia vahetuste kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega.
Biosfäär – maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
Bioloogia- teadus, mis uurib elu.
Biomolekul – orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud)
Mikrobioloogid – mikroorganismide uurimine( mikroseened)
Mikroloogid – seente uurimine
Molakoloogid – limuste urimine (maismaatigu)
Ornitoloogid – lindude uurimine
Okoloogid – biotoopide või ökosüsteemide uurimine
Antropoloogid – inimeste uurimine
Anatoomia – organismi ehituse uurimine
Etoloogia – loomade käitumist uuriv teadusharu
Füsioloogia – teadusharu, käsitleb organismi talitust ja nende regulatsiooni
Humoraalne regulatsioon – reguleerimine talituse ka veres esinevate hormoonide ja teise keemiliste ühendite vahetusel.
Loodusseadus – teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaargselt selgitada mitmeid loodusnähtusi
Molekulaarbioloogia – biloogiaharu, mis uurib elu molekulaarsel tasemel
Neuraalne regulatsioon – elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon
Pärilikkus – eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluste poolest vanematega.
Teaduslik fakt – teadlaste probleemiasetus tugineb aga teadusharu kaasaegsetele seisukohtadele.
Teaduslik hüpotees – oletatav vastus püstitatud probleemile
Teaduslik meetod – teaduslikule probleemide lahendamise tee.
Teaduslik probleem – küsimus, millele vastus hetkel puudub
Teooria – teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus.
Tsütoloogia – teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust
Ökoloogia – bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi.
Elu omadused:
1.) Rakuline ehitus – rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõikm elu omadused. Organismid jagunevad kaheks: hulkraksed(inimene) ja ainuraksed(amööb).
2.) Kõrge organiseerituse tase – elu iseloomustab organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Kõik populatsioonid, liigid, ökosüsteemid arenevad ja areng lõppeb surmaga.
3.) Aine ja energiavahetus – kõik organismid vajavad väliskeskkonnast mitmesuguseid aineid ning kõik organismid on seotud ümbritseva keskkonnaga. Nt taimed vajavad fotosünteesiks valgusenergiat. Organismid mitte ainult ei võta energiat vaid ka väljastavad seda.
4.) Satbiiline sisekeskkond – Organismidel on enam vähem püsiv keemiline koostis. Tulenevalt aine – ja energiavahetusele on organismid kas püsi või kõigusoojased. Imetajad ja linnud on püsisoojased. Selgroogsed, kahepaiksed, roomajad on kõigusoojased.
5.) Reageerimine ärritustele – hulkraksed loomorganismid võtavad väliskeskkonnast tulenevat infot vastu meeleorganitega ( nt eredas valguses pupillid ahenevad). Üherakulistel organismidel närvisüsteem puudub. Ärritus avaldub liikumises.
6.) Paljunemine ja areng – Organismid paljunevad suguliselt või mitte –suguliselt. Üherakulistel toimub enamasti mittesuguliselt. Ka hulkraksed paljunevad mitte-suguliselt – vegatiivselt või eostega (nt seened, taimed). Suguliselt paljunevad hulkraksed. Neil on emas ja isas rakud, mis tuleb viljastada. Pärilikkuse kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Kõik organismid arenevad ning areng lõppeb surmaga.