1.Mida nimetatakse polüsahhariidideks?
Polüsahhariidid on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidid. (tärklis, tselluloos, glükogeen)
2.Mille poolest erinevad valkude a-heeliks ja b-struktuur?
Heeliks on kruvikujuliseks keerdunud.
3.joonis- peptiidsiideme moodustamine. Tänu nendele püsib koos kogu valgu molekuli moodustav peptiidahel.
4. Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust. Ensüümid on kõrge spetsiifilise tasemega. Nad liituvad ainult kindla substraadiga.
5. Joonisel kujutatud sahhariidid on glükoosid, mille üldvalem on C6H12O6. Teda leidub peamiselt puuviljades. Loomorganismis talletub ta energiana. Selle ühendi oksüdatsioonil vabaneb energiat 17,6 kJ/g.
6.
Riboos Desoksüriboos
Aineklass Monosahhariid Monosahhariid
Süsiniku arv molekulis 5 5
Molekuli ehitus OH-rühm teise süsiniku aatomiga seotud Vesinik teise süsiniku aatomiga seotud
Leidumine RNA koostises DNA koostises
7. Nimeta 4 valkudele iseloomulikku funktsiooni:
-ensümaatiline
-ehituslik
-energeetiline
-transport
8. Millest koosnevad lihtlipiidid?
Lihtlipiidid ehk rasvad ja õlid koosnevad rasvhapetest ja glütseroolist.
9. joonis- Ensümaatiline protsess.Ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Ensüüm seondub teatud lähteainega ja viib läbi kindlat tüüpi reaktsiooni.
10. Joonis- desoksüribonukleotiid- On moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
11.
Võrreldav tunnus DNA RNA
Monomeeri ehitus: Sahhariid Desoksüriboos Riboos
Nukleotiidi nimetused Adenosiinfosfaat (A) guanosiinfosfaat (G) tsütidiniinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) Adenosiinfosfaat (A) guanosiinfosfaat (G) tsütidiniinfosfaat (C)
Uridiinfosfaat (U)
Komplementaarsus A = T ja C = G A = U ja C = G
II rida
1.Mida nimetatakse monosahhariidideks?
Monosahhariidid on lihtsuhkrud, kus süsiniku arv on enamasti 3-6. (glükoos, fruktoos)
2.Mille poolest erinevad liht-ja liitlipiidid?
Lihtlipiidid koosnevad ainult lipiididest. Liitlipiidid koosnevad lipiididest ja teistest keemilisest ühenditest.
3. joonis- Oligosahhariidide moodustumine. Maltoos tekib kahe glükoosmolekuli ühinemisel, kusjuures eraldub vee molekul.
4. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Nad mõjutavad juba väikestes kogustes organismi rakke ja reguleerivad ainevahetust ning kogu organismi talitlust.
5. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad, rasvad, vahad, õlid jt vees lahustumatud ained.Nad on organisimis põhiliseks energiaallikaks.Nende oksüdatsioonil vabaneb energiat 38,9 kJ/g .Lipiidid on rasvhapete ja propaantriooli estrid.
6.
Glükoos Sahharoos
Aineklass Monosahhariid Oligosahhariid
Süsiniku arv molekulis 6 12
Molekuli ehitus
Leidumine Viinamarjas Suhkruroos, suhkrupeedis
7. Nimeta 4 valkudele iseloomulikku funktsiooni:
-ensümaatiline
-ehituslik
-energeetiline
-transport
8. Millest koosnevad valgud?
Valgud koosnevad aminohapetest moodustunud polümeeridest.
9. joonis- Ensümaatiline protsess.Ensüümid reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Neid iseloomustab kõrge spetsiifilisus, sest iga reaktsiooni juhib oma ensüüm. Ensüüm seondub teatud lähteainega ja viib läbi kindlat tüüpi reaktsiooni.
10. Joonis- desoksüribonukleotiid- On moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
11.
Võrreldav tunnus DNA RNA
Monomeeri ehitus: Sahhariid Desoksüriboos Riboos
Nukleotiidi nimetused Adenosiinfosfaat (A) guanosiinfosfaat (G) tsütidiniinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) Adenosiinfosfaat (A) guanosiinfosfaat (G) tsütidiniinfosfaat (C)
Uridiinfosfaat (U)
Komplementaarsus A = T ja C = G A = U ja C = G
Pealeht 
Calendar
