Sai põhikoolis natuke mõisteid üles kirjutatud.
Ei anna pead, et kõik õiged on niiet täiendused (eriti C klassist) on igati oodatud. Loodan, et tulevad kunagi kasuks.
Kahes osas sest ühte ei mahu ära
1. Eeltuumne rakk- eeltuumsed rakud on bakteritel sest rakutuum pole eristunud.
2. Päristuumne rakk- kõigil päristuumsetel rakkudel on rakutuum.
3. Rakutuum- kujult ümar, suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis.
4. Kromosoom- rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Nad säilitavad info organismi pärilike tunnuste kohta.
5. Tsütoplastma- rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplastma, mis sisaldab rohkesti vett ning selles lahustunud orgaanilisi aineid.
6. Organell- tsütoplastmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega raku osad - organellid. Raku oluliseimad organellid on tsütoplastmavõrgustik, mitokondrid, ribosoomid, lüsosoomid ja Golgi kompleks.
7. Rakumembraan- eraldab rakku teistest rakkudest ja ümbritsevast keskkonnast.
8. Rakukest- taimerakku katab nii rakukest kui ka rakumembraan.
9. Viirus- rakusisene parasiit.
10. Siirutaja- viiruse või bakteri edasikandia teisele organismile.
11. Vaktsiin- aine, mis valmistatakse vastavalt haiguse tekitajatest, kes on kas surmatud või nõrgestatud.
12. Antikeha- organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haiguse tekitajaga seostudes nõrgendavad ta toimet.
13. Limakapsel- katab paljusid baktereid väljaspoolt.
14. Spoor- erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud.
15. Aeroob- bakter, kes elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks.
16. Anaaeroob- bakter, kes elab hapnikuvabas keskkonnas ja kellele hapnik mõjub hukutavalt.
17. Mügarbakterid- elavad liblikõieliste taimede ja leppade juurtel. Nad seovad õhulämmastikku ning muundavad selle taimedele kättesadavateks lämmastikuühenditeks.
18. Steriilimine- bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult. Saadakse mikroobivaba toode.
19. Pastöörimine- pastöörimisel kuumutatakse vedelik paarkümmend sekundit temp. 70-90°C
20. Baktertoksiin- väga tugeva toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab organisme.
21. Antibiootikum- aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmab neid.
22. Algloom- üherakuline organism. Vaid vähesed neist elavad kolooniatena.
23. Pelliikul- kuna enamikul algloomadel puudub rakukest, asendab seda õhuke elastne kest, mille kaudu toimub ainevahetus.
24. Tsüst- kui algloomadel on elutingimused halvad, katab neid pelliikuli asemel tsüst.
25. Kulend- väljasopistunud ala, mis on tingitud tsütoplastma valgumisest keha ühte ossa.
26. Toitevakuool- amööbi tsütoplastma kogub toidu osakese ümber seedemahla. Nii tekibki toitevakuool, milles toimub seedimine.
27. Pulseeriv vakuool- aeg- ajalt tsütoplastmasse tekkiv põieke, mis täitub vedelikuga ja seejärel tühjeneb.
28. Vibur- liikumiseks vajalik niitjas jätke.
29. Silmtäpp- silmtäpi abil tajub silmviburlane valgust, mille poole ta ujub.
30. Suuväli- kinglooma keha eesosast kuni keskosani kulgev pikemate ripsmetega rennike.
31. Rakusuu- kinglooma tagumises osas asuv ava.
32. Rakuneel- lühike torujas kanal, mille otsas asub rakusuu.
33. Rakupärak- ava, kust väljuvad seedimata toidujäänused.
34. Toomakanalid- pulseerivatel vakuoolidel on toomakanalid, mis suurendavad nende võimet eemaldada tsütoplastmast liigseid ained.
35. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust.
36. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel.
37. Tallus- vetikate hulkrakne keha.
38. Üherakuline rohevetikas- elab veekogudes, kasvab mullal, samblas ning lumel. Vajab valgust.
39. Koloonialine rohevetikas- elab veekogus. Osa rakke on varustatud viburitega.
40. Niitvetikas- kõige lihtsama ehitusega hulkrakne vetikas.
41. Pruunvetikas- kasvab külmade merede rannikul.
42. Punavetikas- kasvab troopilistes meredes. Sügavamal kui pruunvetikad.
43. Veeõitseng- vetikate ajutine vohamine veekogus.
44. Seeneniit ehk hüüf- niitjas harunev kirme, millest koosnevad seened.
45. Seeneniidistik ehk mütseel- omastab vett ja toitaineid.
46. Eos- koosneb ühest rakust. Levib õhu või vee kaudu. Sattudes sobivasse kasvukohta, hakkab ta idanema ning tekkib uus seeneniidistik.
47. Loomne toitumistüüp- väliskeskkonnast saadavatest orgaanilistest ainetest toitumine.
48. Nutthallik- moodustab koheva valkja ämblikuvõrgu taolise kirme, mis koosneb igas suunas harunevatest läbipaistvatest seeneniitidest.
49. Pintselhallik- koosneb läbipaistvatest seeneniitidest, mis on ristvaheseinaga jaotatud.
50. Pärmiseen- üherakuline organism, kes toitub vees lahustunud suhkrust.
51. Käärimine- protsess mille käigus tekib pärmiseene elutegevuse tõttu anaaeroobses keskonnas süsihappegaas ja alkohol.
52. Pungumine- paljunemisviis, kus uus rakk hakkab punguma enne veel, kui ta ise emasrakust eraldub.
53. Eosla- kerajad tumedad nutid, mis on täidetud eostega.
54. Kübarseen- seen, kelle viljakeha koosneb kübarast ja jalast.
55. Viljakeha- maapinnal kasvav kübarseen.
56. Eosleheke- seenekübara alapoolel kiirtena paiknev liistak, mille pinnal ja torukeste seintel valmivad eosed.
57. Mükoriisa- juur koos seeneniitide põimikuga.
58. Parasiitseen- seen, kes toitub teiste organismide arvel, toitudes nende kudedest.
59. Torikulised- seened, kes mädandavad oma elutegevusega puutüvesid ja juuri. Nende nähtamatud seeneniidid moodustavad puidus tiheda võrgustiku, mis lagundab rakukesti.
60. Kooriksamblik- kasvavad ühetaolise sileda või teralise koorikuna.
61. Leht- ja põõsassamblik- lehtja või plaatja kujuga tallus, mis jaguneb servades hõlmadeks. Meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal.
62. Poorid- arvukad avad.
63. Heiteava- ava, mille kaudu liigub vesi käsnast välja.
64. Tugirakud- toetavad käsna seest.
65. Kaelusviburrakud- käsna sees väikestes kambrikestes paiknevad erilise kaeluse ja viburiga rakud, mis panevad vee kanalites liikuma.
66. Amööbrakk- rakk, kes jaotab ülejäänud toitained kõikide rakkude vahel.
67. Pungumine- käsnade tavaline paljunemisviis, kus keha välispinnale moodustunud pungad jäävad emasloomaga ühendusse. Nii moodustuvad käsnade kolooniad.
68. Sisepung- moodustub suve teisel poolel. Pärast käsna surma, langeb sisepung veekogu põhja ja talvitub seal.
69. Tald- üks keha ots, millega hüdrad kinnituvad taimedele või veealustele esemetele.
70. Kombits- suuava ümbritsevad pikad peened kombitsad.
71. Kõrverakk- hüdra kombitsatel asuv mürkainet sisaldav rakk.
72. Polüüp- kinnitunult elav ainuõõsne loom.
73. Meduus- laia kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom, kes elab meres.
74. Suusagar- toidu püüdmiseks mõeldud suuava ümbritsevad peened jätked meriristidel.
75. Lahksuguline loom- loom, kelle muna- ja seemnerakud arenevad erinevates isendites.
76. Maksa-kakssuulane- lehekujulise keha, kahe iminapaga ja lülistumata kehaga imiuss.
77. Kutiikula- paks rakutu kest.
78. Iminapp- elund, millega imiuss kinnitub peremeeslooma maksa.
79. Torukujulised neerud- ühest otsast suletud torukesed. Nende kaudu eritatakse vedelad ainevahetusjäägid.
80. Liitsuguline loom- loom, kelle muna- ja seemnerakud arenevad ühes ja samas isendis.
81. Päis- paelussi keha otsas asuv iminapaga varustatud soole seinale kinnitumiseks mõeldud elund.
82. Põistang- paelussi vastne, kes areneb looma lihastes.
83. Vöö- vihmaussi keha eesmises kolmandikus paiknev paksenenud osa.
84. Nahklihasmõik- usside toes, mis on moodustunud epiteelist ja lihastest.
85. Kookon- eritunud limast moodustunud torukesetaoline seenmehoidla, kus areneb vihmaussi järglane.
86. Suletud vereringe- veri voolab kogu oma tee veresoontes.
87. Jalg- lihaseline liikumiselund kõhtjalgsetel.
88. Hõõrel- neelu eesmises osas paiknev riivitaoline elund toidu purustamiseks.
89. Mantel- Teo keha ümbritsev eriline nahakurr.
90. Koda- teo keha kaitsev õhuke, lubiainega tugevdatud koonusjas kest.
91. Lukuside- karbi pooli ühendav elastne kiht.
92. Kasvurõngad- karbi koja pinnal asuvad soonistused. Nende abil on võimalik määrata karbi vanust.
93. Sulgurlihas- lihas, mille abil on võimalik karpi avada ja sulgeda.
94. Sissevooluava- ava, mille kaudu liigub vesi karbi sisemusse.
95. Väljavooluava- ava, mille kaudu liigub vesi karbist välja.
96. Kombits- võimas iminappadega varustatud suu ümber paiknev toidupüüdmis elund.
97. Tindinääre- soole tagaosas paiknev ja sellega ühenduses olev elund, mis eritab vajadusel tinditaolist nõret.
98. Kitiinkest- kitiinist kest, mis kaitseb vähki välistingimuste eest.
99. Pearindmik- jõevähi keha koosneb paljudest lülidest, mille üks osa on pearindmik.
100. Seljakilp- Pearindmiku katab selja poolt seljakilp.
Pealeht 
Calendar